Jaan Alver: Keila vald on väga atraktiivne omavalitsus

DORIS MATTEUS

DORIS(at)KEILA.ee

Keila Leht

27.08.2010

 

Keila vald tähistab sel aastal oma 120. sünnipäeva. Keila Leht vestles sel puhul Keila valla vastse vallavanemaga – Jaan Alver valiti vallajuhiks 23. mail ning on seega selles ametis olnud napilt 3 kuud.

 

Tulid Keila valda juhtima Viimsist ning oled ametis olnud tänaseks paar kuud. Milline on esmapilgul see vald, mille hea käekäigu eest oled otsustanud vastutada?

Keila vald on väga atraktiivne omavalitsus.

Üks olulisemaid märksõnu Keila vallas on hajaasustus - asustustihedus on suure territooriumi peale suhteliselt väike. See muudab Keila valla atraktiivseks piirkonnaks looduse ja privaatsuse nautijatele - on palju merepiiri, rannajoont ja ilusat metsaala, samas on olemas väga hea ühendus nii Tallinna kui Keilaga. See on see, mis võlub paljusid. Hajaasustuse säilitamine on olnud prioriteet ning seda printsiipi kavatsen edaspidigi järgida. Hajaasustus on supervõluv ning tugev trump vallale.

Keila vallale on iseloomulik ka see, et mereranda on igale maitsele ja piisaval hulgal.

Vald ise ei saa küll hiilata kultuuri- ja spordirajatistega, kuid samas on meil kaunid mõisad nagu Ohtu ja Kõltsu mõis, Lohusalu sadam, Niitvälja golfikeskus ja Niitvälja Ratsakeskus, uus ja kaasaegne paik vanuritele – Villa Benita. Need on meie visiitkaardid, mis omavad ka rahvusvahelist mõõdet.

Eraldi vaatamisväärsus on Keila-Joa loss koos joa, pargi ja Treppojaga.

 

Millised on valla peamised mured-rõõmud?

Suur mure on tulevaste põlvede pärast - kas noortele on piisavalt võimalusi hariduse saamiseks, huvihariduseks ja muuks huvialategevuseks. Vallas puudub gümnaasium ja ka sportimisvõimaluste koha pealt on puudujääke – ei ole spordihalli. Ka muu huvihariduse osas peame paljuski lootma naaberomavalitsustele.  

Teine suurem probleem on elanikkond. Keila vald on küll atraktiivne suvilapiirkond ja näiliselt elab vallas palju rahvast, kuid suur osa neist ei ole valla elanikeregistris. Sellest tulenevalt ei ole valla tulubaas kõige rõõmustavam, eelarve on suhteliselt väike ning investeerimisvõime kasin. Samas on investeeringuvajadus suur - hajaasustuse printsiip on tore, aga väga kallis, seda just tehniliste kommunkatsioonide rajamise poolest.

Rõõmustav on näha aktiivset seltside tegevust, milledest õhkub tubli annus optimismi ja kus on tunda jõulist kodanikualgatust. Näiteks tooksin paljulapselise ema Cathy Talviste Kloogalt, kes omaalgatuse korras rajas toetuse abil asulasse laste mänguväljaku ja kellele anname valla aastapäeval üle tänukirja. Püüame selliseid algatusi igal juhul tunnustada ja toetada.

 

Oled küll vaid kolm kuud ametis olnud, kuid tänaseks on kindlasti selged juba prioriteedid ning olulisemad eesmärgid?

Peamine eesmärk on saada vallaelanikele usaldusväärseks ja toetavaks partneriks.

Tarvis on parandada valla finantsseisu ja elanike elukeskkonda. Elukeskkonna all mõtlen ma eeskätt olulisi infrastruktuuri elemente: kergliiklusteed, puhas vesi, kanalisatsioon, välisvalgustus, prügimajandus, teede võrgustik, puhtad rannaalad, rannapargid, tervisespordi võimalused kõigil tasanditel jne. Ega tänast finantsseisu arvestades väga midagi ehitada ei jaksa, kuid loodan, et ehk ikka suudame Laulasmaa kooli kõrvale ehitada spordihalli.

Tahaksin kindlasti tihendada koostööd meie suurepäraste spordibaasidega: Niitvälja Ratsakeskuse, Niitvälja Golfikeskuse ja Lohusalu sadamaga ja paljude teiste ettevõtetega.

 

Mainisid mitmel korral rannaala. Millised on plaanid Keila valla pika rannajoonega?

Hetkel on olukord selline, et Lohusalu rannaala on jätkuvalt riigimaa ja RMK ülesanne on rannaala ja rannaparki korras hoida.

Klooga rannaala taotleme riigilt munitsipaalomandisse, menetlemine on pooleli. Enne aga, kui riik meile maa üle saab anda, tuleb koostada detailplaneering, mille menetlemine on hetkel käsil. Usutavasti umbes aasta pärast võime rääkida sellest, et rannaala on planeeritud, sisuliselt läbi mõeldud ja funktsionaalsused paigas. Soov on Klooga ranna-ala tulevikus näha aastaringselt kasutatava multifunktsionaalse tõmbekeskusena. Peaksime ka ära kasutama suurepärase võimaluse – raudteeühenduse Tallinna ja Keila linnaga.

 

Kevadel asus ametisse mitte ainult uus vallavanem, vaid kogu uus vallavalitsus. Mis muutub?

Suuremaid muudatusi kavas ei ole. Eeldatavasti on valla üldplaneering ja arengukava  põhjalikult läbi mõeldud ja läbi vaieldud ning saavad olema ka meie tegutsemise alusdokumentideks

Muutusi ei ole plaanis ka mitte selle osas, et mida teha, vaid pigem pöörame tähelepanu küsimusele, kuidas teha. Tahame kõike, mis on valla arengukavas kirjas, teostada usaldusväärselt ja kvaliteetselt. Kõne alla võivad tulla muudatused mõningate tööde järjekordade asetustes.

Tarvis on süvendada koostööd naaberomavalitsustega, eeskätt Keila linnaga. Heaks näiteks edukast koostööst on Tammermaa kergliiklustee, mis sel suvel valmis sai.

 

Kes on Jaan Alver?

Olen tavaline inimene. Koostööaldis. Pean oluliseks teistega kogemuste vahetamist. Olen avatud uutele väljakutsetele ning pooldan elukestvat õpet – inimene peab õppima terve elu, siis ta püsib tänases konkurentsis noore, tegusa ja vajalikuna.

Lõpetasin Tallinna Muusikakeskkooli ja Riikliku Konservatooriumi, mis andis tugeva kultuuripõhja. Hariv oli töö ooperi- ja balletiteatri Estonia orkestris. Spordielus oli üks põnevamaid perioode kunagise NSVLiidu purjelauakoondise peatreeneriks oleku aeg.

Vallajuht sai minust 1997. aastal. 1996. kandideerisin esmakordselt Viimsi valla volikokku. Sellest kasvas ettepanek asuda Viimsi vallavalitsuses tööle abivallavanemana haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonda juhtima. Tänases töös on Viimsi valla töökogemused väga väärtuslikud.

Hobisid on mitmeid. Suvel purjetan, surfan ning mängin tennist, talvel sõidan lumelauaga. Kevad ja sügis jäävad teatri ja kontsertide jaoks. Uueks hobiks on mul rahvatants, milles juba 5 aastat osaline olen olnud.

Purjetamispisiku andis mulle Tiit Haagma, jääpurjetamise maailmameister ja Ruja basskitarrist 1970. aastate alul. Olen treenerina ette valmistanud purjelauduri Barcelona olümpiamängudeks – Kaijo Kuusing saavutas purjelaual 21. koha ja Mistral MM-l III koha. Mul on au olla Eesti Jahtklubide Liidu juhatuse liige.

Purjetamislembese inimesena olen surfanud ka pea kõigis Keila lahe soppides. Muuseas, Keila valla rannad on surfaritele ja purjetajatele tõeline maiuspala. Suur hea meel on Keila vallas augustis toimunud purjetamise maailmameistrivõistluste (noorteklassis Zoom) üle, mis olid ka terve Harjumaa esimesed maailmameistrivõistlused.