 |
ValdKiirelt leitavKasulikud viitedEttevõtlusKeila vald tunnustabKeila vald teatabRahvastikuregistritoimingudKorrakaitsePostkontoridKogudus
|
| Pindala |
179 km2 |
| Elanikke |
4856 |
| Suuremad asulad |
Klooga, Lehola, Keila-Joa ja Karjaküla |
Nagu mujalgi Eestimaal, nii ka Keila mail sai kohaliku omavalitsuse tekkimine võimalikuks pärast pärisorjuse kaotamist 1816. a. Esialgu oli vald Keila mõisa piires loodud seaduslik haldusüksus, millele laialdasemad õigused anti alles 1866.a. vallaseadusega. Sel ajal oli Keila valla territooriumil 8 väikest mõisavalda.
 - Kalevipoja kivi
1890.a. 28 detsembril andis talurahva komissarihärra välja kirja nr. 1493, mille kohaselt ühendati Käesalu, Ohtu, Klooga, Humala, Joa-Meremõisa-Laulasmaa, Keila ja Lehola vald koos Maeruga ühiseks vallaks nimega Keila.
Kuigi aeg on valla piire mõningal määral muutnud, loeme me just 28. detsembrit 1890 Keila valla sünnipäevaks.
Keila vald asub Harju maakonna lääneosas. Tallinnast loodes Soome lahe rannikul. Valla keskus asub Keila linnas.
 - Keila-Joa juga
Kaugus Tallinnast on 27 km, Saue linnast 7 km ja Paldiski linnast 22 km. Naabriteks on idas Harku ja Saue vald ning Keila linn, lõunas Kernu, Vasalemma ja Padise vallad, läänes Paldiski linn.
Reljeef on ranniku piirkonnale iseloomulik. Vald piirneb idast Keila ja läänest Vasalemma jõega.
Keila valla koosseisu kuuluvad 19 küla ja 3 alevikku.
 - Lohusalu sadam
Vald on seadnud oma tegevuse eesmärgiks infrastruktuuri korrastamise, puhta looduse keskkonna loomise ja säilitamise, valla kultuuri- ja hariduselu edendamise. Igapäevase tööelu ja elukeskkonna loomisel üritatakse teha parim, mis on võimalik piiratud ressurssidega tingimustes. Valla juhtimisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõtetest, seades esiplaanile üldsuse huvid.
Valla asendit väärtustab Tallinna lähedus, mis pakub nii elanikele töökohti kui võimaldab kultuurihuvide rahuldamist. Valla kaunisse rannaloodusse on ligikaudu kolm tuhat linnaperekonda rajanud suvekodud.
Riikliku tähtsusega maavaradest leidub lubjakivi, kohaliku tähtsusega maavaradest turvast, kruusa ja liiva. Peamiseks ettevõtlusaladeks on puhkemajandus, põllumajandus, metsatööstus, kalapüük.
Keila vallas on Laulasmaa Kool (põhikool-lasteaed), Lehola Lasteaed-Algkool, Klooga Algkool, Klooga Lasteaed.
 - Karjaküla Sotsiaalkeskus
Raamatukogud on Kloogal ja Leholas, Lohusalus on raamatukogu laenutuspunkt. Raamatukogudes on avatud internetipunktid.
Aktiivselt tegutseb kolmas sektor: Ohtu Külaselts, Keila valla Lastekaitse Selts, Invaühing ning pensionäride ühendused.
Keila vallas, Karjakülas asub 35-kohaline Sotsiaalkeskus, milles tegutseb ka pensionäride Päevakeskus.
Keila vallal on käesoleval ajal sõprussidemed nelja Põhjamaade vallaga: Loppi vald Soomes, Vetlanda kommuun Rootsis, Lunneri kommuun Norras, Jaegerspris kommuun Taanis.
Alates 1997 aastast on toimunud regulaarsed kohtumised sõprusvaldadega.
 - Keila-Joa juga
Keila vald paikneb suvitamiseks ja turismiks väga soodsal rannikualal. Valla territooriumil on väga kauneid paiku:
Keila-Joa on tuntud juba ammust ajast oma kõrgeima ja ilusana joaga koos suursuguse pargi ja mõisakompleksiga;
Treppoja, kus vesi voolab alla mööda paeastmeid;
Lohusalu sadam on aastaid kuulunud nende sadamate hulka, mille heakorrastatust ja keskkonnasõbralikkust on peetud sinilipu vääriliseks;
 - Treppoja joastik
Niitvälja Golfikeskus, kus asub rahvusvaheliselt tuntud golfirada;
Atraktiivsed puhkealad asuvad valla merepiiril, kus on kaunid liivarannad Keila-Joa, Meremõisa, Lohusalu, Laulasmaa ja Kloogarand.
|
|
 |
