Asukoht ja tutvustus

Keila vald asub Harju maakonna lääneosas, Tallinnast  loodes Soome lahe rannikul. Keila valla pindala on178,97 km2. Valla keskus asub Keila linnas aadressil Paldiski mnt 21. Kaugus Tallinnast on 25,4, Saue linnast 7 km ja Paldiski linnast 22 km. Naabriteks on idas Harku ja Saue vald ning Keila linn, lõunas Kernu, Vasalemma ja Padise vallad, läänes Paldiski linn.
 
Keila vallas on 3 alevikku (Keila-Joa, Karjaküla, Klooga) ja 19 küla (Illurma, Keelva, Kersalu, Kloogaranna, Kulna, Käesalu, Laoküla, Laulasmaa, Lehola, Lohusalu, Maeru, Meremõisa, Nahkjala, Niitvälja, Ohtu, Põllküla, Tuulna, Tõmmiku, Valkse. 
 
Vald  on seadnud  oma tegevuse eesmärgiks infrastruktuuri korrastamise, puhta looduse keskkonna loomise ja säilitamise, valla kultuuri- ja hariduselu edendamise. Igapäevase tööelu ja elukeskkonna loomisel üritatakse teha parim, mis on võimalik piiratud ressurssidega tingimustes. Valla juhtimisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõtetest, seades esiplaanile üldsuse huvid. Valla asendit väärtustab Tallinna lähedus, mis pakub nii elanikele töökohti kui võimaldab kultuurihuvide rahuldamist. 
 
Keila vallas on Laulasmaa Kool (põhikool-lasteaed), Lehola Lasteaed-Algkool, Klooga Algkool, Klooga Lasteaed. Raamatukogud on Kloogal ja Leholas, Lohusalus on raamatukogu laenutuspunkt. Raamatukogudes on avatud internetipunktid. Aktiivselt tegutseb kolmas sektor: Ohtu Külaselts, Keila valla Lastekaitse Selts, Invaühing ning pensionäride ühendused. Keila vallas, Karjakülas asub Sotsiaalkeskus, milles tegutseb ka pensionäride  Päevakeskus.
 
Keila vallal on käesoleval ajal sõprussidemed nelja Põhjamaade vallaga: Loppi vald Soomes, Vetlanda kommuun Rootsis, Lunneri kommuun Norras, Jaegerspris kommuun Taanis. Alates 1997 aastast on toimunud regulaarsed kohtumised sõprusvaldadega.
 
Keila valla reljeef on ranniku piirkonnale iseloomulik. Keila vald paikneb peamiselt Harju lavamaal, valla põhjaosa Laulasmaa ja Lohusalu ümbrus kuulub Soome lahe rannikumadaliku maastikurajooni. Pankrannikut leidub valla põhjaosas Keila jõe suudmeala lähedal (Türisalu pank). Valla läänepiiril voolab Vasalemma, idapiiril Keila jõgi. Keila linna ümbrusele on iseloomulikud suured lavajad loode–kagu-sihilised paest kõrgendikud (Keila, Karjaküla, Tõstre ja Humala mägi). Suhteliselt tiheda asustuse tõttu on loodusmaastikku on vaid valla lääneosas Klooga raba ja järve ümbruses ning Keila linnast lõunas (Ohtu soo). Valla piiresse jääb osa Türisalu maastikukaitsealast ja Laulasmaa maastikukaitseala, osaPakri hoiualast ja Vasalemma jõe hoiualast.  Huviväärsed on Keila-Joa mõiskoos joaga (Keila juga; 1,3 ha; looduskaitse all), Ohtu mõis (ehitatud 18. sajandil) ja mõisa park (4,7 ha; looduskaitse all), Lehola mõis (kavandatud 18. sajandi lõpus) ning Treppoja juga (6 astangut, kogukõrgus 5,6 m; looduskaitse all). Riikliku tähtsusega  maavaradest leidub lubjakivi, kohaliku tähtsusega maavaradest turvast, kruusa ja liiva. Peamiseks ettevõtlusaladeks on puhkemajandus, põllumajandus, metsatööstus, kalapüük.