Treppoja astangud

Kloogaranna küla, Keila vald, Harju maakond

Treppojal on hea ligipääsuga 6 astanguga efektne Treppoja joastik. Mööda astmelist pinda laskuv oja moodustab kaskaade ehk joastikke. Treppoja joastik koosneb kaheteistkümnest astmestikust 150 meetri pikkusel lõigul. 

 

 

Keila Juga

Keila-Joa alevik, Keila vald, Harju maakond

Keila juga asub Harjumaal Keila vallas Keila-Joa alevikus Keila jõel. Juga on 6 meetri kõrgune ja ligi mitmekümne meetri laiune, jäädes nii võimsuselt maha vaid Narva ja Jägala jugadest. Pargist viib tee piki jõesängi üle kahe rippsilla joa juurde. Põnevat maastikku on võimalik avastada 3km pikkuse loodusraja abil.

 

Keila-Joa loss

Keila-Joa alevik, Keila vald, Harju maakond

1833. aastal rajatud  neogooti stiilis mõisakompleks, mille projekti autor on Hans von Stackenschneider, kellest hiljem sai historitsistliku stiili tähtsamaid esindajaid Venemaal.

Lisaks arhitektuurile on Keila-Joa mõisa omapäraks suurepärane asukoht - sügavas orus voolav kärestikuline jõgi, 6 m kõrguselt langev kohisev kosk, kõrged kaldad, millelt avanevad imekaunid vaated ümbritsevale loodusele.  Lossis toimuvad kontserdid ja etendused.

                                                               Koduleht: http://www.schlossfall.com/

                       

Ohtu mõis

Ohtu küla, Keila vald, Harju maakond

Barokkstiilis kahekorruseline härrastemaja valmis 1769. aastal. Hoone fassaadi ilmestavad liseenid ja keskosa kohal paikneb kolmnurkfrontoon. Barokse mulje jätavad hoone kõrge kelpkatus ja väikeste ruutudega aknad. Toimuvad kontserdid ja etendused.

Koduleht: http://www.ohtu.ee

 

Kõltsu mõis

Laulasmaa küla, Keila vald, Harju maakond

Laulasmaa liivaluidetel kõrguv Kõltsu mõis pakub erakordset elamust. Paiga harukordne ilu, lainete kohin, puhas mereõhk ja arhitektuur loob koos vene puitpitsi, prantsuse akende, viilkatuste ja veranda värviliste klaasidega mõisast meeldejääva ja rutiinivaba keskkonna, mis lubab hetkeks unustada, kus me ikkagi asume. Mõisaruumid on sobilikud koosolekuteks, kontsertideks, seminarideks ja pidulikeks vastuvõttudeks.

                                                               Koduleht: http://koltsumois.ee/

 

Muuseum Kase Antsu võrgukuur

Lohusalu küla, Keila vald, Harju maakond

Kase Antsu võrgukuuri nimelise muuseumitoa näol on säilinud terviklik kaluri võrgukuur, kus saab tutvuda kaluri töövahenditega nõukogude ajast ja 21. sajandi algusest ning saada aimu tolleaegset kalurielust. Eksponeeritakse erinevate ajastute fotosid Lohusalu külast ning kaluritest. Suviti on üleval ajutised näitused. Avatud on käsitöö- ja suveniiripood.

Koduleht: http://www.kasemty.eu/

 

Türnpu park

Tuulna küla, Keila vald, Harju maakond

Konstantin Jakob Türnpu oli Eesti helilooja, koorijuht ja organist, kes sündis 13. augustil 1865.a Klooga mõisas. Ta õppis Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni ning Berliinis koorijuhtimist. Töötas Tallinnas laulu- ja muusikaõpetajana koolides ning Niguliste kiriku organistina. Tema looming koosneb u 60st koorilaulust, mis on peamiselt kirjutatud meeskoorile. Tuntuimad neist on Meil aiaäärne tänavas, Mull´ lapsepõlves rääkis, Talvine õhtu, Kevade tunne, Priiuse hommikul, Mu isamaa nad olid matnud, Tervitus ja Troost.

Türnpu sulest pärineb ka koorilauljate seas tänaseni populaarne lühitervituslaul „Ta (Nad) elagu, elagu, elagu, e-la-gu!".

Konstantin Türnpu maeti 1927.a Kopli kalmistule. 12. juunil 1932 pühitseti Kopli kalmistul Konstantin Türnpu mälestussammas (skulptor Juhan Raudsepp). Kui kalmistu nõukogude võimuorganite poolt hävitati ja kõik hauad tasandati, oli Türnpu üks neist, kes Metsakalmistule ümber maeti.

1965.a. avati K.Türnpu monument Türnpu pargis Keila vallas.

1969. aastal avati Kloogaranna lähedal Türnpu majamuuseum, mis tänaseks päevaks on tegevuse lõpetanud.

Keila Vallavalitsus korraldab traditsiooniliselt augustis Türnpu pargis helilooja sünniaastapäeva tähistamiseks pargikontserte, kus laulab Türnpu Meeskoor jt.